Neljas päev

Hotelli akende taga läheb valgeks juba peale viit ja kukk annab teada uue päeva algusest, siis pikalt magamisest ei tule midagi välja. Elu algab linnas aktiivselt juba 6 paiku, sest ka kaubanduskeskus TESCO avab uksed kell 6. Tööpäeva lõpetavad nad õhtul kell 10. Täna on meie neljal praktiseerijsl esimene tööpäev. Täna alustavad nad 8.30 ja esimesi muljeid kuuleme 14.30. Veel on meie kõigi jaoks eriline päev, sest Siret saab täna 18 aastaseks.
Ka meil seisab ees tööpäev, nimelt sõidame Zdenkga külastama järjekordset kooli.
Härra direktor näitas uhkusega oma valitsemisala. Nägime praktilise töö klasse kokkadel, lukkseppadel, san.tehnikutel, haljastustöötajatel, müüjatel ja toitlustusteenindajatel. Kõikjal oli kaasaegsed sisseseaded, tehnoloogiad ja IT vahendid ( smart tahvlid, jne). Koka õpetaja näitas uhkusega keskkonda ( umbes nagu meie moodle), kus olemas kõik retseptid, tööjuhised, videod. Õppija ülesanne on sinna lisada veel kodutööd, kus videod roa valmistamisest ja selgitused tehtu kohta.

Õhtupoolikul kohtumine Karvina kooli direktrissiga, kes pakkus meile kohalikus restoranis rahvusliku lõuna.

Ja siin Sireti täisealiseks saamise tähistamine.

Kolmas päev

Äratus kell 6 ja kiirelt sööma, sest juba 7.15 sõidame raudteejaama. Tuleb pikk ja sisutihe päev. Sõidame kõik koos Zdenkaga Tsehhi suuruselt kuuendasse linna OLOMOUC. Linnas on umbes 100000 elanikku ja asutatud 13.sajandil. Külastasime väga väärikaid ja suursuguseid kirikuid, imelisi purskkaeve,millel vanust 700 aastat. Kogu vanalinn oli Romaani stiilis tohutute kujukestega kaunistatud. Nagu Helvi ütles, siis olime nagu palverännakul. Kuna katedraali oli külastanud ka ema Tereza ja paavst Paulus II, siis tundsime ka ennast väga auväärsetena. Jäädvustasime endid nii kõige vanema puskkaevu taustal kui Unesko Pühavaimusamba taustal.
Naastes tagasi Karvinasse tegime tutvust järjekordse kaubanduskeskusega. Õhtul hotelli jõudes näitas Helvi sammulugeja , et läbitud sai 21000 sammu. Lubasime endile priske õhtusöögi ja juba murdis väsimus reisiseltskonna.

Teine päeva

Kukk kires ja nii juba kell 5 hommikul. Kummaline, kas tõesti linnas on see võimalik? Paraku kuulis seda linnulaulu nii Helvi kui ka lõpuks Olga.
Ega siis midagi, jäigi aega memuaaride kirjutamiseks.
Hommikusöök oli hotellis tasemel ja nii saime jõudu uue päeva nautimiseks Karvinas.
Päev algas ühise visiidiga TESCO kaubanduskeskusesse. Meie õppijatele näidati kauplust, olmeruume, ladu, jne. Toimus instrueerimine ja uueks kohtumiseks määrati neljapäev, et siis juba tööga alustada.

Peale seda sõidutati meid kõiki kooli. Vaatasime ruume, lõunastasime , jõime kohvi mille kõrvale pakuti kooli sekretäri küpsetatud ülimaitsvat sidrunikeeksi. Nägime , et pool koolimaja seisab tühjana, sest õppijate arv on pidevalt langenud. Täna on õppijaid 200 ringis, millest pooled õpivad äri ja teine pool politseiametnikeks. Kuna tegu on erakooliga, siis tuleb õppijatel endil oma hariduse eest tasuda. Kuidas kool ikka õppijaid leiab, jäi täna meile pisut segaseks.

Edasi suundusime Karvina linna imetlema, jalutasime pargis, keskväljakul ja lõpuks puhkasime jalga õdusas kohvikus. Päevaplaanist jäi täitmata kohtumine kooli direktrissiga, sest tiheda töögraafiku tõttu ei leidnud ta täna meie jaoks aega. Oma ringkäigu üle 700 aasta vanuses linnas lõpetasime samavana ja suursuguse kiriku külastamisega. Nüüd oli aeg hotelli suunduda, et endile tunnike puhkust lubada.

Siis otsustasime õpetajatega TESCO kaupluse kaubavalikuga süvenenumalt tutvuda. Valik on lai, olemas on nii toidu- kui tööstuskaup. Meie otsisime just külalisriigi enda toodangut, et oma suurte kohvrite sisu uuendada ja täienda. Nii sooritasime esimesed ostud kodustele, kallitele kolleegidele ja sõpradele.

Lõpuks veel hotelli restoranis väga maitsev õhtusöök ja kuna Helvi teatas, et oleme läbinud üle 17000 sammu, siis oleme auga puhkuse väljateeninud.
Üks kahtlus meil siiski tekkis, et aeg tõttab liialt kiiresti ja me ei jõua kõiki oma soove täita.

Esimene päev

Kell on 3.45 ja õp Olga Lugina maja ette saabub tellitud takso. Aeg on alustada reisi. Edasi liigub takso õp Helvi Teigari maja ette ning üheskoos sõidetakse  Sirje Koido juurde. Nüüd on reisiseltskond koos ja aeg suunduda bussijaama. Sealt siis 4.15 väljub kiirbuss Tallinna. Buss on uus, mugav ja tilluke, kuid seegi jääb pooltühjaks. Sõit saab kiirelt alguse, tee on väga märg ja vihma krõbistab jätkuvalt. Kuna soojusega bussis ei koonerdata, siis vajusid meie silmaluugid üsna kiiresti kinni. Ärkasime lennujaamas. Nüüd äratuseks kohv ja pirukas.
7.30 oli määratud kokkusaamine õppijatega ja seal nad juba meid ootasidki , alaealine Siret Kallas koos emaga ,müüjatüdrukud Kelly Jolla ja Beril Kanna ning kiirel sammul saabus kahe suure kohvriga ärikorraldaja Elin Kass. Ega siis muud, kui pagas anda ja kontrolli suunduda. Kogu protseduur sujus valutult ja rõõmus seltskond suundud väravasse 9. Peagi olime lennukis, mis küll kitsas ja sõitjatest pungil, kuid eesti piloodi juhtimisel kindlalt õhu tõusis. Näha polnud peale pilvede midagi ja 1.40 möödus kiirelt. Siis maandumine Varssavis, kiirelt väravasse 41 ja üsna pea jälle taevalaotuses juba palju suurema õhulaevaga. Sõit vaid 1.20 ja maandumine tuulises Prahas.
Kuna Olga oli ka varem Karvinas käinud, siis usaldasime teda täielikult ja varsti olime õiges bussis, mis meid raudteejaama viis. Seal suutis Olga kiirelt leida kassa, kust Leo ekspressile piletid osta. Ees seisis 4 tunnine rongisõit Karvinasse. Meie ootused rongi mugavusele olid küll suuremad, kuid püüdsime oma kohvritega ikka ära mahtuda, et ülejäänud reisijad ka liigelda saaks. Ega see rongisõit nii jube polnudki, saime rahulikult kirju lugeda, juttu puhuda ja ka süüa, sest menüüd vaadates, tekkis isu ja kuna hinnad olid väga taskukohased, siis polnud vaja põdeda.
Kell 18.04 saabusimegi Karvinasse, kus meid ootasid projektijuht Zdenka Parchanska ja ta kaaslane. Suure vaevaga mahutasime endid koos kohvritega kahte autosse ja sõit võis alata. Zdenka sõidutas õpetajad hotelli ja noormees  õpilased ühiselamusse.
Hotell asub kesklinnas. Esmamulje oli väga paljutõotav ja oma tube nähes ei pidanud me pettuma.

Viies päev

Hommik on meile varajane, sest rong Praha poole väljub Karvinast 5.37. Meil tuleb oma hubasest hotellist lahkuda ja kohvritega raudteejaama suunduda. Hotellist anti meile kaasa homikusöök kolme karbiga, millest jagus meile kõigile seitsmele. Pika rongisõidu võtavad ette ka meie õppijad.  Õp Olga on valmis meile kõigile imeilusat Praha vanalinna näitama. Jalutame vanalinnas, Charlesi sillal, raekojaplatsil, jne. Praha pakub jalutuskäiguks 17 kraadilist päikselist kevadilma. Õhtuks suundume rampväsinutena hotelli ja üsana pea ootab ees kodutee.

Kuues päev

Hommikusöök ja peagi ootab meid takso. Oleme valmis kevadise Prahaga hüvasti jätma. Esmalt lend Varssavisse, kus ootamas 15 soojakraadi. Korraks maandume ja kohe uuesti lennukisse, nüüd juba maandume uduses, vihmases ja jahedas Tallinnas, kus sooja ainult 4 kraadi.
Oleme oma reisiga väga rahul. Jääme ootama, et kevad ka meile Eestisse kiirelt saabuks.