Teine päeva

Kukk kires ja nii juba kell 5 hommikul. Kummaline, kas tõesti linnas on see võimalik? Paraku kuulis seda linnulaulu nii Helvi kui ka lõpuks Olga.
Ega siis midagi, jäigi aega memuaaride kirjutamiseks.
Hommikusöök oli hotellis tasemel ja nii saime jõudu uue päeva nautimiseks Karvinas.
Päev algas ühise visiidiga TESCO kaubanduskeskusesse. Meie õppijatele näidati kauplust, olmeruume, ladu, jne. Toimus instrueerimine ja uueks kohtumiseks määrati neljapäev, et siis juba tööga alustada.

Peale seda sõidutati meid kõiki kooli. Vaatasime ruume, lõunastasime , jõime kohvi mille kõrvale pakuti kooli sekretäri küpsetatud ülimaitsvat sidrunikeeksi. Nägime , et pool koolimaja seisab tühjana, sest õppijate arv on pidevalt langenud. Täna on õppijaid 200 ringis, millest pooled õpivad äri ja teine pool politseiametnikeks. Kuna tegu on erakooliga, siis tuleb õppijatel endil oma hariduse eest tasuda. Kuidas kool ikka õppijaid leiab, jäi täna meile pisut segaseks.

Edasi suundusime Karvina linna imetlema, jalutasime pargis, keskväljakul ja lõpuks puhkasime jalga õdusas kohvikus. Päevaplaanist jäi täitmata kohtumine kooli direktrissiga, sest tiheda töögraafiku tõttu ei leidnud ta täna meie jaoks aega. Oma ringkäigu üle 700 aasta vanuses linnas lõpetasime samavana ja suursuguse kiriku külastamisega. Nüüd oli aeg hotelli suunduda, et endile tunnike puhkust lubada.

Siis otsustasime õpetajatega TESCO kaupluse kaubavalikuga süvenenumalt tutvuda. Valik on lai, olemas on nii toidu- kui tööstuskaup. Meie otsisime just külalisriigi enda toodangut, et oma suurte kohvrite sisu uuendada ja täienda. Nii sooritasime esimesed ostud kodustele, kallitele kolleegidele ja sõpradele.

Lõpuks veel hotelli restoranis väga maitsev õhtusöök ja kuna Helvi teatas, et oleme läbinud üle 17000 sammu, siis oleme auga puhkuse väljateeninud.
Üks kahtlus meil siiski tekkis, et aeg tõttab liialt kiiresti ja me ei jõua kõiki oma soove täita.